Allikas: SA Innove koduleht 

Eksamite valimine

Gümnaasiumi lõpueksamid

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada

• eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam
• matemaatika riigieksam
• võõrkeele riigieksam
• gümnaasiumi koolieksam
• õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina

Ühes õppeaines saab sooritada kas riigieksami või koolieksami.

Eesti keele riigieksam on kohustuslik kõikidele eesti õppekeelega õpilastele.

Eesti keel teise keelena

Õpilane võib valida, kas ta sooritab eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami, siis kui ta:

• õpib gümnaasiumis eesti keelt teise keelena
• on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi
• on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi
• õppekeel on viipekeel

Eksami edukal sooritamisel (vähemalt 60% maksimaalsest tulemusest) väljastab eksamikeskus eesti keele B2-taseme tunnistuse.

Eesti keele teise keele riigieksamit ei pea sooritama eesti keelest erineva õppekeelega kooli õpilane, kellele on väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või eesti keele C1-taseme tunnistus. Tunnistus tuleb koolile esitada hiljemalt 20. jaanuariks. 

Matemaatika riigieksam

Alates 2013/2014. õppeaastast on matemaatika riigieksam gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslik.

Õpilasel on võimalus valida, kas ta sooritab kitsa matemaatika ainekava või laia matemaatika ainekava järgi koostatud riigieksami. Õpilane teatab oma valikust kooli juhtkonnale 20. jaanuariks. 

Võõrkeele riigieksam

Alates 2013/2014. õppeaastast on võõrkeele riigieksam või riigieksamiga võrdsustatud rahvusvaheline võõrkeeleeksam gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslik.

Võõrkeeles võib õpilane:

• valida riigi koostatava inglise keele riigieksami, mis mõõdab keeleoskust nii B1 kui B2-tasemel
  või
• valida rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami B1- või B2-tasemel
  või
• esitada varem sooritatud vähemalt B1-taseme rahvusvahelise eksami tunnistuse/ sertifikaadi. Riigi poolt aktsepteeritud rahvusvaheliste eksamite nimekirja leiad Riigi Teatajast (§ 25 lõige (10¹).

Õpilane võib võõrkeele eksamiks valida ka selle võõrkeele, mida ta ei ole koolis õppinud.

Õpilane teavitab oma valikust kooli juhtkonda ja/või esitab rahvusvahelise eksami sooritamist tõendava dokumendi kooli juhtkonnale 20. jaanuariks. 

Riigieksamiga võrdsustatud rahvusvahelised võõrkeeleeksamid 

Prantsuse keel

• DELF B1-tase
• DELF B2-tase

Saksa keel

• Goethe-Zertifikat B1-tase
• Goethe-Zertifikat B2-tase

- Saksa II astme keelediplomi eksam (saavad sooritada õpilased nendest koolidest, kellel on Saksamaa LV Väliskoolivõrgu büroo luba nende eksamite läbiviimiseks)
- Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam (saavad sooritada Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna õpilased)

Vene keel

• Тест по русскому языку как иностранному B1-tase
• Тест по русскому языку как иностранному B2-tase

Neid eksameid hinnatakse vastavat eksamit koostava rahvusvahelise testimisasutuse välja töötatud hindamisjuhendi järgi. Kui õpilane saavutab rahvusvahelise eksami hindamisjuhendis nõutud taseme, väljastatakse talle rahvusvaheliselt tunnustatud keeletaseme tunnistus.

Õpilane, kelle tulemus ei ole piisav keeletaseme tunnistuse saamiseks, saab siiski gümnaasiumi lõpetada, kui on saavutanud vähemalt ühe protsendi maksimaalsest tulemusest.

Täpsemat informatsiooni eksamite ülesehituse ja sisu kohta (temaatika, õppekirjandus jm) ning näidisülesanded leiate siit. 

Hariduslikud erivajadused

Kõikide hariduslike erivajaduste, sh düsgraafia puhul on koolil võimalik taotleda õpilasele eritingimustel riigieksami sooritamist, vt täpsemalt siit.

Düsgraafia puhul tähendab eritingimustel riigieksami sooritamine eksamitöö diferentseeritud hindamist, häälikupikkuse kuulmisega seotud vigu sõna veaohtlikus kohas ei arvestata (nt homme – home, kodu-kotu jne). Kõik teised vead lähevad tavapärase arvestuse järgi (nt kokku-lahku kirjutamine, suur algustäht, interpunktsioon, sõnade järjekord, sisu, stiil jne).

Registreerimine eksamitele (õpilased)

Riigieksameid saavad sooritada vaid eksami toimumise aasta 20. jaanuariks registreeritud eksaminandid.

Lisaks abiturientidele on riigieksamite sooritamise õigus ka:

• põhihariduse baasil kutseõppeasutuses lõpukursusel õppival õpilasel;
• varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikul, kes ei ole antud õppeaines riigieksamit sooritanud või kes soovib varasema aasta riigieksamitulemust parandada;
• välisriigis või Eestis Eesti keskharidusele vastava haridustaseme omandanud või omandaval isikul;
• kutseõppeasutuse õpilasel, kes ei ole lõpukursusel, kuid kellel on eksamiaine läbitud.

Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased ning eksternid registreerivad end riigieksamitele Eksamite Infosüsteemis (EIS) valides seal õppeained, milles nad sellel õppeaastal riigieksamid sooritavad.

Tingimused, mida arvestada riigieksamitele registreerimisel, leiate lehelt Riigieksamite valimine.

EIS-i kasutusjuhendid asuvad siin.

Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavad vene õppekeelega õppegruppide lõpetajad peavad sooritama eesti keele kui teise keele riigieksami.

Eksamite korraldus

Gümnaasiumi riigieksamid algavad kell 10.00.

Eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte riigieksami suuline osa algab igal eksamipäeval kell 9.00.

Riigieksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda ühekaupa ja üksteist häirimata.

Eksamiruumis on ka eksamikomisjon, kelleks on kooli esindajad ja välisvaatleja, vahel ka riikliku järelevalve esindaja või Sihtasutus Innove esindaja.

Eksamikomisjoni hooleks on, et eksam sooritataks täpselt juhendi kohaselt, et kasutatakse ainult lubatud töövahendeid, et eksaminandid märgiksid kindlasti tööle oma koodi, et kirjalikku riigieksamit alustataks üheaegselt ning lõpetataks ettenähtud ajal, et ei kasutataks kõrvalist abi ega spikreid.

Välisvaatlejal on õigus eksaminand ette hoiatamata eksamilt ära saata, kui ta kasutab töös kõrvalist abi, kirjutab maha või aitab sellele kaasa. Samuti kõrvaldatakse eksaminand eksamilt, kui ta segab eksami läbiviimist või häirib kaasõpilasi. Sellisel juhul loetakse eksam mittesooritatuks.

Enne riigieksami algust selgitab eksamikomisjon eksami korda ja nõudeid, samuti eksamitöö vormistamise küsimusi.

Eksamile minnes tuleb kindlasti kaasa võtta isikut tõendav dokument: pass, autojuhiluba või ID-kaart. Isikuttõendava dokumendita eksamit sooritada ei saa.

Eksamile on soovitav kaasa võtta rohkem kui ainult üks kirjutusvahend - kui üks pastapliiats tühjaks saab, ei jää sellepärast veel hätta.

Eksamiruumi võib kaasa võtta ka vajalikud ravimid ning lubatud on väike karastusjook. Muid isiklikke esemeid eksamil kaasas olla ei tohi.

Eksamiruumi pääseb nimekirja alusel juba enne ametliku eksamiaja algust. Kui juhtub, et eksaminand hilineb kuni 30 minutit ning eksamikomisjon peab hilinemise põhjust arvestatavaks, saab eksaminand siiski võimaluse eksam sooritada.

Eksami lõpetamine

Kui eksamitöö on lõpetatud, tuleb kirjutada nii eksamitööle kui vastuselehele oma  eksamitöö kood. Koodi ütleb  eksamikomisjon. Seejärel tuleb töö üle anda eksamikomisjonile ja kirjutada allkiri eksamitöö üleandmise lehele. Pärast seda võib eksamiruumist lahkuda.

Eksamikomisjoni ja välisvaatleja ülesandeks jääb eksamitööd protokollile vastavalt pakkida, kinni pitseerida ning SA Innovele tagasi saata.

Eksaminandil on õigus soovi korral saada koopia oma eesti keele kirjandist ning inglise keele ja eesti keele teise keelena eksami kirjutamisosast. Koopia tehakse pärast eksami lõppemist riigieksamikomisjoni esimehe ning välisvaatleja juuresolekul. Kool võib kehtestada tasu koopia tegemise eest.

Eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis) riigieksami suuline osa salvestatakse.

Reeglid eksamiruumis

• Kirjalikuks eksamiks on aega kolm kuni kuus täistundi.
• Nii töö mustandit kui ka puhtandit on lubatud kirjutada ainult musta või sinise tindi- või pastapliiatsiga.
• Harilikku pliiatsit või muuvärvilisi tinte kasutada ei tohi, ka pole lubatud pliiatsiga kirjutatud teksti tindiga üle kirjutada. Nii esitatud vastused loetakse veaks.
• Harilikku pliiatsit võib kasutada jooniste tegemiseks matemaatika eksamil.
• Kui kirjutades läheb midagi valesti, siis tuleb maha tõmmata terve sõna, sümbol või number ja kirjuta uuesti. Korrektuurivahendeid kasutada ei ole lubatud.
• Kirjutada tuleb selge käekirjaga, sest loetamatud kohad arvestatakse veaks.
• Eksami ajal eksamiruumist välja minna ei tohi. Erandkorras saab väljuda vaid vältimatu vajaduse korral ning ainult koos saatjaga eksamikomisjonist. Saatja ei tohi olla parajasti toimuva eksami aineõpetaja.
• Ruumist väljumisel tuleb pooleli olev eksamitöö anda komisjonile, kes märgib sellele äraoleku aja.

Eksamil lubatud abivahendid

• Eesti keele eksamil võib kasutada õigekeelsussõnaraamatut. Selle olemasolu eksamiruumis tagab kool.
• Joonlaua ja taskuarvuti (mis ei ole programmeeritav ja ei sisalda teksti) võib kaasa võtta, kui eksaminand läheb sooritama matemaatika eksamit.

Koolieksamite korraldus

• Nii nagu riigieksamite puhul, tuleb ka koolieksami õppeaine teatada kooli juhtkonnale 20. jaanuariks. Pärast nimetatud kuupäeva eksamivalikut enam muuta ei saa.
• Gümnaasiumi koolieksami õppeained, vormi ja toimumise aja kinnitab kooli direktor.
• Koolieksamitöö koostab kooli direktori moodustatud kooli komisjon ja kinnitab kooli direktor vähemalt kaks nädalat enne koolieksami algust.
• Koolieksam korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani järgi. Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele tutvumiseks välja kaks nädalat enne koolieksami algust.
• Eksamikomisjoni ja eksamite korra määrab kooli juhtkond.

Lisaeksamid

Lisaeksamid korraldatakse neile, kes registreerusid riigieksamitele õigeaegselt, kuid endast mitteoleneval põhjusel ei saanud eksamit sooritada põhieksami päeval. Lisaeksamil osalemiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus koos tõendiga Sihtasutusele Innove.

Kui juba enne eksami toimumist on teada, et eksaminandil ei ole võimalik osaleda korralisel eksamil (nt usulistel põhjustel, osalemise tõttu rahvusvahelistel võistlustel, olümpiaadidel), on soovitav lisaeksami taotlus esitada võimalikult varakult enne eksamit. Sellisel juhul võib lisaeksami taotluse esitada ka juba eksamitele registreerumisel.

Kui korraliselt eksamilt puudumine on ootamatu (nt haigestumise korral), tuleb taotlus koos tõendiga esitada hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast eksami toimumist.

Hindamine

Riigieksamite hindamisest

Riigieksamite töid hindavad riiklikud spetsialistid üle terve Eesti. Anonüümseid, kodeeritud riigieksamitöid hinnatakse 100 palli süsteemis. Rahvusvahelistel keeleeksamitel võidakse kasutada erinevaid pallisüsteeme. Hindaja ei tea, kelle tööd ta hindab. Eksam on sooritatud gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikul tasemel, kui saavutatud on vähemalt 1% maksimaalsest tulemusest.

Eesti keele eksami tekstiloome ning inglise keele ja eesti keele teise keelena essee osa hindavad kaks sõltumatut hindajat. Kui kahe hindaja poolt pandud punktide vahe on piisavalt suur, siis hinnatakse eksamitöö kolmandat korda ning alles seejärel selguvad lõplikud pallid.

Inglise keele ja eesti keele teise keelena eksami suulist osa hindab vastava aine spetsialist, kes ei või olla eksaminandi oma õpetaja. Õpilase soovil inglise keele eksami suuline osa salvestatakse, see annab eksaminandile võimaluse hiljem oma suulise osa tulemust apelleerida.

Et vältida võimalikke vigu, sisestatakse andmebaasi kõik eksamitööd kaks korda kahe erineva inimese poolt. Kui kahe sisestuse vahel leitakse erinevus, siis kontrollitakse töö pealt punktid veel kord üle ja parandatakse vead. Seega on kindel, et riigieksamitunnistusele kantud punktid on õiged.

Riigieksamite tulemused

Riigieksamite tulemused tehakse eksaminandile teatavaks internetis riigiportaali www.eesti.ee vahendusel. Samas on võimalik tellida ka tulemuste kiirteavitust e-kirja vormis. Selle teenuse kasutamiseks peab olema kas ID-kaart või leping internetipangaga. Riigiportaalis muudetakse andmed eksamitulemuste kohta kättesaadavaks järk-järgult, vastavalt sellele, kuidas tööd hinnatud saavad.

Alates 20. juunist on võimalik riigiportaalist alla laadida elektrooniline riigieksamitunnistus. 2009. aastast alates paberil tunnistusi enam ei väljastata.

Koolieksamitöid hinnatakse eksamikomisjoni liikmete poolt vastavalt kooli kinnitatud hindamisjuhendile.

Negatiivne eksamitulemus

Kui hindaja avastab eksamitöödes tõendi mahakirjutamise kohta (eri eksaminandide töödes olevad ühesugused parandused, identse sõnastuse vabavormilistes vastustes vmt), võidakse hindamiskomisjoni otsusel eksamitöö hinnata 0 palliga.

Gümnaasiumilõpetaja, kelle riigieksamitulemus oli 0 palli või puudus eksamilt, saab riigieksami uuesti sooritada järgmisel õppeaastal. Õpilane võib muuta võõrkeele riigieksami õppeainet ja matemaatika riigieksami kitsa või laia matemaatika ainekavale vastavate ülesannete valikut.

Gümnaasiumilõpetaja, kes sooritas koolieksami mitterahuldavalt või ei sooritanud koolieksamit, sooritab korduseksami hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.

Eksamitulemustest teavitamine

Eksamitulemused avalikustatakse riigiportaali www.eesti.ee vahendusel.

Riigiportaali päringukeskkonda saab siseneda kasutades ID-kaarti või internetipanga kaudu autentimist. Riigiportaalis on eksaminandil võimalik näha oma varasemate aastate riigieksamite tulemusi; jooksva eksamiperioodi tulemused ilmuvad sinna alates juuni algusest. Eksamite tulemused sisestatakse andmebaasi ja muudetakse kättesaadavaks järk-järgult vastavalt sellele, kuidas tööd hinnatud saavad.

Riigieksamitulemuste kiirteavitus

Nii kooliõpilased kui ka varemlõpetanud, kes kasutavad riigiportaalis SA Innove teenuseid, saavad tellida kiirteavituse e-postile, kui riigieksamite infosüsteemis muutuvad temaga seotud andmed (muutub registreerimisavalduse staatus, väljastatakse eksamikoha teade, pannakse välja riigieksamitulemus või väljastatakse riigieksamitunnistus).

Eksamitulemuste teavitust saab tellida riigiportaalis eesti.ee menüüs Minu asjad. Teavituste tellimiseks tuleb suunata @eesti.ee aadress oma igapäevaselt kasutatavale e-postile. Lisaks aktiveerida Teavituste tellimise alt Riigieksami tulemuse teavitus.

Riigieksami tulemus saadetakse teenuse tellijale siis, kui eksamitulemus on süsteemi kantud. Kirjaga edastatakse aine nimetus ja kogutud punktisumma, iga eksami kohta edastatakse üks e-kiri.

Rohkem infot teavituse tellimisest riigiportaalis.

Elektrooniline riigieksamitunnistus

Riigiportaali www.eesti.ee vahendusel on kättesaadavad elektroonilised riigieksami-tunnistused.

Jooksva aasta riigieksamitunnistused avaldatakse hiljemalt 20. juunil.

Tunnistuse kehtivuse kontrolliks (tunnistuse unikaalse numbri vaatamiseks) ning allalaadimiseks on vaja:

- ID-kaarti või internetipanga kasutajaandmeid (http://www.id.ee/);

- digidoc tarkvara (https://installer.id.ee)

- PDF dokumendi lugemisprogrammi (http://get.adobe.com/reader/).

Elektrooniliselt välja antud riigieksamitunnistusel on samasugune õiguslik jõud nagu varasematel aastatel väljastatud paberkandjal tunnistusel. Elektrooniline tunnistus on varustatud digitempliga, mis tagab dokumendi autentsuse. Riigiportaalist saavad tunnistuse õigsust kontrollida ka koolid ja tööandjad. Tunnistuse kehtivust kontrollitakse tunnistusel oleva unikaalse numbri abil.

Tunnistuse saab vajadusel ka välja trükkida. Välismaale õppima või töölemineku puhul on võimalus elektroonilise riigieksamitunnistuse väljatrükk apostilliga kinnitada. Seda teevad kõik Eesti Vabariigi notarid.

Kui paberkandjal riigieksamitunnistus on hävinud või kadunud, siis väljastab SA Innove e-riigieksamitunnistuse. Selleks tuleb esitada SA Innovele (Lõõtsa tn 4, 11415 Tallinn) vastavasisuline taotlus, näidates ära:

• taotluse esitamise põhjuse;
• taotleja isikuandmed;
• riigieksami(te) sooritamise aasta ja õppeaine(d), milles riigieksam(id) sooritati.

E-riigieksamitunnistus on kasutajale mugav ning teeb asjaajamise lihtsamaks nii koolidele kui õppuritele. Kõrgkoolidesse sisseastumisdokumentide esitamine käib valdavalt läbi SAIS-i (Sisseastumise Infosüsteemi). SAIS lisab ise juurde kõik vajalikud andmed EHIS-est (Eesti Hariduse Infosüsteemist), nii et tegelikult ei ole vaja ka e-riigieksamitunnistust eraldi lisada.

NB! Innove klienditeenindusest (Tallinn, Lõõtsa 4) on võimalik saada vajadusel e-riigieksamitunnistuse kinnitatud väljatrükk. Väljatrükk on tasuline: A4 lk - 1 euro. Tasuda saab kohapeal ainult sularahas.

Tutvumine riigieksamitööga

Riigieksamitööga saavad tutvuda selle kirjutanud eksaminand ning teised isikud ja asutused (sh vastava õppeaine õpetaja) põhjendatud taotluse alusel kolme aasta jooksul pärast eksami toimumist.

Valimisse kuuluvate riigieksamitöödega ning kirjanditega saab tutvuda alaliselt.

Riigieksamitöödega saab tutvuda vaid SA Innoves (Lõõtsa 4, Tallinn). Töid välja ei anta.

Töödega tutvumiseks on 2 võimalust:

• täita avaldus (eksamitöödega tutvumise avaldus või kolmanda isiku avaldus) ja saata see allkirjastatult SA-le Innove (innove@innove.ee); või tuua Lõõtsa 4, Tallinn; peale avalduse kättesaamist pakutakse välja aeg tööga tutvumiseks.

Tutvuma tulles tuleb kaasa võtta:

• töö kirjutanud eksaminandil – isikuttõendav dokument;
• volitatud isikul - isikuttõendav dokument ja lihtkirjalik volikiri ja koopia volitanud isiku isikuttõendavast dokumendist.

Riigieksamitööga tutvumise korraga tutvu palun siin.