Kool meedias

Tõrva Gümnaasiumis on edukad leiutajad

10:30 02. detsember 2020

Tallinnas PROTO avastustehases autasustati 1.detsembril õpilasleiutajate riikliku konkursi parimaid. Lõunaeestlastest paistsid silma Tõrva Gümnaasiumi koolinoored.

Panso-auhinna pälvis Tõrvas sirgunud Hardo Adamson

10:21 02. detsember 2020

30.detsembri õhtul kuulutati EMTA lavakunstikoolis koolipere keskel välja Panso auhinna laureaat, XXX lennu näitleja õppesuuna üliõpilane Hardo Adamson.

1.oktoobril oli sünniaastapäev ARMIN TUULSEL

10:55 05. oktoober 2020

1.oktoobril oli sünniaastapäev ARMIN TUULSEL (a-ni 1936 Neumann; 01.10.1907–09.12.1977) – esimesel eestlasest Tartu Ülikooli kunstiajaloo professoril, kunstiteadlasel ja kindlustusarhitektuuri uurijal.

Ta sündis Võrumaal Tsooru mõisa metsaülema pojana. Õppis Tõrva Ühisgümnaasiumis (1921–1924) ja Valga Poeglaste Gümnaasiumis (1924–1927), ühtlasi Valga muusikakoolis viiulimängu. 1927 jätkas õpinguid Tartu Kõrgemas Muusikakoolis viiulierialal. Samal aastal võeti mitmekülgselt andekas noormees vastu ka Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kuid majanduslikest põhjustest tingituna sai ta õpinguid alustada alles 1929. aastal. Peaerialaks valis kunstiajaloo. 1935 omistati talle magistrikraad. Järgnevail aastail täiendas end Rootsis, Hollandis, Belgias, Prantsusmaal, Itaalias. 1942 kaitses Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja “Die Burgen in Estland und Lettland” (“Eesti ja Läti kindlused”).

Juba noore üliõpilasena osales ta aktiivselt Eesti Üliõpilaste Seltsi töös, kus hinnati tema noobleid iseloomujooni ja musikaalsust. Teda meenutades rõhutatakse, et vähesed on nii tõsiselt ühte EÜS-i põhimõtetest – Carpe diem! – rakendanud.

Alates 1940. aasta kevadsemestrist töötas Armin Tuulse Tartu Ülikoolis kunstiajaloo õppejõuna, 1942–1944 kunstiajaloo professorina. 1944 emigreerus Rootsi, kus oli esialgu tegev erinevate väljaannete juures. Oli 1952. aastast Stockholmi Ülikoolis dotsent, 1962–1974 Põhjamaade ja võrdleva kunstiajaloo professor. 1966 sai temast Rootsi Kuningliku Kirjanduse, Ajaloo ja Muinasesemete Akadeemia liige.

Pärast Eestist lahkumist ei kaotanud Tuulse sidet kodumaaga. Paguluses tegutses ta algul Balti Uurimisinstituudis kirjavahetajaliikmena, hiljem liikmena. Panustas Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis, Eesti Komitee, Eesti Rahvusfondi ja Eesti Rahvusnõukogu tegemistesse.

Tuulse keskendus oma töödes keskaja kunstile, eriliselt paelus teda kindlusarhitektuur. Tema avaldatud tööd Tallinna, Viljandi ja Riia ordulinnustest, Saaremaa kaitsekirikutest ja Pirita kloostrist olid põhjapanevad ning üldist kunstiajaloolist uurimissuunda määravad. Eesti Teaduslik Selts Rootsis aastaraamatus (nr 8, jaan 1980) kirjutatakse: “Tal jätkus huvi ka uuema aja kunstiküsimuste vastu, ümbritsevaid probleeme unustamata. Ta vaateväli oli avar ja silm nägemisergas. Ilmus näitusearvustusi, kunstiraamatute retsensioone, kirjutisi kunsti päevaprobleemidest.” Esimese eestlasest kunstiajaloo professori kirjutised on kokku koondatud kogumikku “Linnad ja lossid” (2013). Armin Tuulse püüdluseks oli eesti kultuuripärandi säilitamine.

Tõrva Gümnaasiumi õpilased jõudsid metsaviktoriinil parimate sekka

10:37 23. aprill 2020

Vaatamata eriolukorrale ja koduõppe tingimustele võttis internetipõhisest RMK metsaviktoriinist osa 10 435 õpilast 241 koolist üle Eesti. Tõrva gümnaasiumi õpilased tulid esikolmikusse.

Tõrva noored taas parimate õpilasleiutajate seas

06:56 23. aprill 2020

Selgunud on mullu detsembris välja kuulutatud riikliku konkursi 42 parimat õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 35 põnevat leiutist. Konkursi žürii esimees, Tallinna Reaalkooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja Ahti Pent ütles, et tal on hea meel, et meie noored leiutajad oskavad hästi märgata nii enda ümber kui ka laiemalt ühiskonnas lahendamist vajavaid probleeme.


Aadress

Kontakt

     Puiestee 1, 68606      tel 7679455
     Tõrva linn      e-post kool@torva.edu.ee
Greaton CMS