Kool meedias
Peaauhind läks Tõrva
Laste ja noorte loomevõistlusele «Taevaskoja sõnum» laekus ka tänavu häid kirjatöid ning joonistusi, andis teada võistluse projektijuht Õie Praggi. Peaauhind tuli Valgamaale Tõrva gümnaasiumi 12. klassi õpilaste tööga «Koolikius – agressiivsuse juured», abituriente juhendas õpetaja Katrin Priilaht.
Teise koha vääriliseks tunnistati kollektiivtöö «Pildid ja jutud Räpina ühisgümnaasiumi 6.a klassi õpilaste fotoalbumist», juhendaja oli õpetaja Maie Oper.
Lisaks anti välja auhindu esseede ja joonistuste osas.
«Väga aktuaalne teema on juba kaua aega olnud koolikiusamine. Järjest rohkem pööratakse sellele tähelepanu. Tegutsevad programmid ja liikumised, on loodud mudeleid ja töövõtteid, on kaitstud bakalaureusekraade, on ametisse pandud veebikonstaabel, kuid probleem aina süveneb ja vägivald muutub jõhkramaks. Miks?» esitas
Õie Praggi retoorilise küsimuse.
«Meie arvates seetõttu, et ikka tegeldakse tagajärgede likvideerimise, mitte probleemi ennetamisega. Kuidas ennetada? Kui ehk küsiks lapse enda käest, kiusaja käest ja kiusatava käest? Et, miks kiusatakse, kes on kiusajad, kes kiusatavad? Ja kus on agressiivsuse juured? Ja kuidas need välja juurida? Tegime seda »Taevaskoja sõnumi« tänavuse konkursi raames,» proovis Praggi ise ka vastata.
Teemat analüüsis tema sõnul kõige põhjalikumalt Tõrva gümnaasiumi õpetaja Katrin Priilaht koos 12. klassi õpilastega.
«Lugedes esitatud töid, torkab silma, et õpilased kinnitavad nagu ühest suust, et agressiivsus saab alguse kodust ning süveneb jõudsalt lasteaias ja koolis, kui seal on selleks soodne pinnas,» sõnas projektijuht.
Õpilaste tööd andsid vastuse ka kõige tähtsamale küsimusele: agressiivsuse juured on rumaluses. Kui sellele lisandub rahutu või häiritud meel, ükskõiksus teiste elusolendite ning ümbritseva suhtes, ongi kiusaja valmis.
«Koolikius on kõige vastikum ja rängem kiusamise vorm ja sellele peab saama pidurid peale panna,» kirjutas 19aastane Heleri Käärik Tõrva gümaasiumist.
Ta leiab, et «peab lihtsalt tegelema kiusaja enda probleemidega kõigepealt ja leidma temas endas see sisemine rahu». Siin ongi Praggi sõnutsi võti probleemi ennetamiseks.
«Teeme ettepaneku kaaluda võimalust eetika- ja psühholoogiaaluste õppekavva lülitamiseks eraldi õppeainena alates kõige nooremast vanuseastmest (lasteaed ja põhikool) vanemate kooliastmeteni (keskkool, gümnaasium), et anda algteadmisi kõlblusõpetusest ja -normidest ning inimese hingeelust,» ütles Praggi.
15:50 02. juuni 2014
Allikas: Valgamaalane