Kool meedias

Tõrva noormees Miko Sein saatis õpilasleiutajate riiklikule konkursile niivõrd nutika idee – õigekirjakontrolli mobiilirakenduse –, et sai selle eest žüriilt endalegi üllatuseks teise koha preemia.

«Õpetaja Jaan Tasa rääkis tehnoloogiatunnis konkursist ning pani kõik poisid leiutama,» rääkis Tõrva gümnaasiumi 9. klassis õppiv Miko Sein. «Mõtlesin veidi järele, millest ma ise puudust tunnen, ja siis tuligi pähe idee välja pakkuda õigekirjakontrolli äpp, mille abil saab käsikirjas teksti õigekirja kontrollida. Ei pea enam ÕSist ükshaaval sõnu järele vaatama,» rääkis Miko idee sünniloost.

Konkursile tuligi õpilastel esitada idee, mitte reaalselt valmis tehtud asi. Kui Miko idee teoks teha, oleks kontrolliprotseduur järgmine: kirjutad teksti valmis, teed telefoniga sellest pildi ja vastav äpp kontrollib selle üle ning tõmbab punasega vigasele kohale joone alla. «Sellest oleks abi nii õpilasele kui õpetajale,» arvas noormees.

Leiutajate konkursil osales Miko esimest korda ning ideed konkursile esitades ei mõelnud ta hetkekski, et sellega tähelepanu pälvib. «Mõtlesin selle rohkem hinde saamiseks välja,» tunnistas nupumees. «Üllatus oli suur, kui mulle saadeti kutse tunnustusüritusel osaleda.»

President isiklikult surus kätt

Tallinnas tunnustusüritusel käis ta juhendaja-õpetaja Jaan Tasaga, kes pälvis samuti rahalise preemia eduka töö juhendamise eest. «Mina sain lisaks teise koha rahalisele preemiale kutse leiutajate talvekooli jaanuaris. Muidugi oli uhke tunne, kui president isiklikult kätt surus ja õnne soovis,» sõnas koolipoiss rahulolevalt.

Noormehele endale meeldis tunnustuse saanud töödest kõige rohkem reguleeritava põhjaga basseini idee, mille oli välja pakkunud teise klassi poiss Tartust. «Osalemine andis juurde julgust, inspiratsiooni ja mõtteid tulevikuks. Usun, et osalen ka edaspidi taolistel konkurssidel.»

Küsimusele, kuidas klassikaaslased tema saavutusse suhtusid, vastas ta, et oli kahesugust suhtumist. Oli neid, kes tundsid siirast rõõmu ja soovisid õnne, kuid oli märgata ka kadedaid pilke neilt, kes ise lootsid tunnustatute hulka jõuda. Ja mis seal imestada, kui Tõrva gümnaasiumist läks konkursile üle saja ideee.

Miko plaanib pärast 9. klassi lõpetamist jätkata õpinguid gümnaasiumis, arvatavasti aga mitte Tõrvas. Lemmikained on tal matemaatika ja inglise keel. Edukalt on tal läinud ka mitmel maakondlikul aineolümpiaadil, esikohti on ta saanud nii geograafias, matemaatikas kui inglise keeles. «Oma tulevikueriala valin arvatavasti IT valdkonnast.»

128 ideed ühest koolist

Tõrva gümnaasiumi tehnoloogiaõpetaja Jaan Tasa juhendamisel osalesid kooli õpilased leiutajate vabariiklikul konkursil juba kolmandat korda.

«Esimesel aastal saatsime konkursile ühe konkreetse asja. Mullu saatsime sinna 12 tööd, neist kaheksa olid esemelised ja need tegime ise ka valmis. Ära märgiti nendest üks. Sel aastal saatsime konkursile 128 ideed – kõikide laste ideed, kes midagi välja pakkusid. Teele läks ka väga ulmelisi, kuid ei hakanud kellelegi kätt ette panema,» selgitas õpetaja.

Žürii hindas esitatud ideedes eelkõige probleemi lahendust ja selle reaalset teostamise võimalust.

Tasa sõnul annab konkursil osalemine õpilasele enesekindlust, arendab loovust ja avardab silmaringi. Küll tunnistas ta sedagi, et vabatahtlikult ei hakka tavaliselt üksi laps ideesid genereerima. «Eks noortel on ikka nii, et kui ei pea, ei tehta ka. Meil on leiutamise ülesanne sees õppekavas ja hinde saamine on õpilasele motivaator. Õpetaja peab ikka selle konkursi vedur olema.»

Kogenud pedagoogil endal on aga leiutamise pisik sees juba varasemast ajast, mil ta töötas Helme kutsekeskkoolis kutseõpetajana. «Õpetasin lukksepatööd ja selles vallas tuli tihti ajusid liigutada.»

Oma õpilase saavutuse üle tunneb ta muidugi suurt heameelt. «Vinge tulemus! Kui tunnustatud ideede hulgas oli ka neid, mille reaalne teostamine on küsitav, siis Miko idee on reaalselt ellu viidav,» on Tasa kindel.

Vanas vormis uus sisu

Tänavusele õpilasleiutajate riiklikule konkursile laekus 755 omapärast ideed.

«Leiutiste puhul on väga hästi näha, millist mõju on internetil ja tehnoloogia arengul tavalistele asjadele – neid on võimalik uuesti leiutada. Sensoritega varustatud lusikast, ukse käepidemest või käevõrust saavad targad vahendid, mis aitavad elu paremaks muuta. Noored leiutajad ise ehk ei märkagi, et on oma avastustega astunud tulevikumaailma nimega asjade internet,» kommenteeris konkursile esitatud töid ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Konkursi eesmärk on toetada noortes loovust ja uuenduslikku mõtlemist, suunata neid märkama enda ümber probleeme ja otsima neile uudseid lahendusi, tunnustada silmapaistvaid noori, nende juhendajaid ning koole.

Riiklikud preemiad ja tänukirjad andis pealinnas Mektory innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses parimatele noortele leiutajatele üle president Toomas Hendrik Ilves ja Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.

Konkurssi korraldavad 2008. aastast Eesti teadusagentuur ning haridus- ja teadusministeerium. Selle aja jooksul on konkursile saadetud kokku üle 5400 idee.