Kool meedias
Noored istusid eksamit tegema hiti saatel
Foto: Arvo Meeks
Tõrva gümnaasiumi lõpetaja Hardo Adamson (keskel) pelgab ise kõige rohkem matemaatikaeksamit. Eilse eesti keele eksami ettevalmistuseks said abituriendid koolitundides lugeda tekste ja lahendada ülesandeid.
Tõrva gümnaasiumi lõpetaja Hardo Adamson (keskel) pelgab ise kõige rohkem matemaatikaeksamit. Eilse eesti keele eksami ettevalmistuseks said abituriendid koolitundides lugeda tekste ja lahendada ülesandeid.
Tõrva gümnaasiumis astus eile eksamitulle 19 noort: 18 abiturienti ja üks kooli varem lõpetanud neiu – Gertu Pabbo.
50 minutit enne eksami algust oli seal kõik veel üsna rahulik. Auditooriumis oli vaikne ning igal laual lebas õigekeelsussõnaraamat. Kõik eeldused, et õppur saaks täielikult keskenduda lugemisele ja kirjutamisele, oli kool andnud.
Kui veel viis aastat tagasi tuli eksamipinki istujal kirjutada 800sõnaline kirjand, siis nüüd koosneb eksam kahest osast: lugemisosa ja lühikirjand. Lugemisosa annab maksimaalselt 40 ja kirjand 60 punkti. Õpilased saavad valida nelja teema vahel, kusjuures võimalus on valida üks tekst lugemiseks ja küsimustele vastamiseks, aga lühikirjand kirjutada teisel teemal.
Eksamiks õppida ei saa
«Töö maht on enam-vähem sama, mis aastate eest, ja õpilane ei pea sõna otseses mõttes punnitama seda sõnade arvu täis,» sõnas Tõrva gümnaasiumi direktor Ivar Hanvere.
Selline eksam sobib tema meelest paremini neile, kel on loogilist mõtlemist. «Ta nokib vastused tekstist välja, sest tal on need kõik seal olemas. Põhimõtteliselt ei ole vaja selleks eksamiks õppida. Samas on selliseid, kellel paratamatult jutt ei jookse ja lihtsalt polegi võimalik kirjandit kirjutada, aga lugemisülesandest saab ta oma punktid ikkagi kätte.»
Poole kümne paiku hakkasid õpilased vaikselt ukse taha kogunema, kuid närvilisi pilke veel kuskil polnud. Pigem vastupidi: tervitati lõbusalt oma kaasvõitlejaid ja visati isekeskis nalja. Abituriendid tõdesid kui ühest suust, et ega tõesti selleks eksamiks õppida saagi.
Hardo Adamson sõnas, et koolitunnis sai eksamiks valmistuda proovieksamit tehes ja ülesandeid lahendades. «Igasuguseid ülesandeid lahendasime ja lugesime erinevaid tekste,» rääkis Adamson. «Näiteks Jürgen Rooste tekste lugesime, samuti presidendi kõnet,» meenutas Kadriann Kalamees.
Tundus, et pikka kirjandit keegi kirjutada ei himusta, sest küsimusele, kuidas praegune süsteem neile meeldib, tuli kindel vastus, et sellega ollakse rahul. «Täitsa hea. Pikka kirjandit me polegi kirjutanud,» tõdes Adamson kiirelt. Kas noored ka sellega hakkama saaksid? Kadriann Kalamees ja Ethel Kalpus vaatasid selle peale teineteisele otsa ja leidsid, et vist mitte. «Ilmselt vajaksime sel puhul rohkem ettevalmistust,» lisas Adamson.
Mida ootab aga abiturient, kes istub kümne minuti pärast eksamipinki? Kadriann Kalamees tunnistas, et loodab teemade seast leida midagi kultuuri või muusika vallast. Adamsonil läks selle peale nägu naeru täis. «Mina oleks rahul ka ühiskonnateemaga,» pakkus ta. «Proovieksam oli päris hea ja sain kirjutada rahvusvahelistest suhetest. Mulle tundub, et meil läks proovieksam üldiselt hästi.»
Kalamees leidis, et eks proovieksam näitab nõrgad kohad ära. «Väga palju maksis ka see kätte, kui ei loetud korralikult küsimusi läbi ja nii läks väga palju punkte kaduma.»
Valge šokolaad toob puhtad mõtted ...
Kuna eksamiks antud kuus tundi on pikk aeg, võis eksamiruumi kaasa võtta ka pisut lubatud «dopingut», näiteks karastusjooke ja šokolaadi. «Šokolaadidest soovitan ise just valget, sest see toob puhtad mõtted pähe,» oli Adamsonil valik kindel.
Veel näitas ta ette oma kirjutusvahendid, mida oli igaks juhuks kaks. Ühe pastaka, mis ta põuest välja otsis, olevat talle kinkinud tema esimene õpetaja Eve Valliste. «Sellega sai omal ajal kirjutatud veel 9. klassi lõpueksamitel. Tegelikult peaks piisama ühest pastakast. See on halb, kui hakkad teist kasutama, sest siis on kohe teised mõtted,» selgitas Adamson ühe-pastaka-meetodit.
Kokku teevad noored neli eksamit. «Kolm riigieksamit ja üks koolieksam. Õnneks ei pidanud meie võtma komplekseksamit ja saime valida ühe aine,» lisas Adamson.
Järgmised eksamid ongi Tõrva gümnaasiumi noortel inglise keeles – enne kirjalik ja seejärel suuline. «Seal saab rääkida. Ai, mulle meeldib rääkida,» vangutas Adamson pead. «Ja kõige kardetum eksam on kõige viimane – matemaatika,» tõdes Adamson.
Selle peale hõikas üks abiturient vahele, et ei ole midagi kõige kardetum. «Ei ole? Ma tahan näha, mis näoga sa 19. mai hommikul oled,» oli Adamson klassikaaslase sõnavõtust veidi üllatunud. «Ma ei oska tegelikult vastatagi, mis on sellest rasket.»
«Minu meelest on inglise keele eksamil kõige raskemad kuulamisülesanded,» tunnistas Kalamees. Samas sõnas Adamson, et neil on vedanud, et õpetajal on head kõlarid, tänu millele ei lähe ükski sõna ruumis kaotsi. «Eriti hull on nende ülesannetega, kus saad vaid korra kuulata,» lisas Kalamees.
Hiti saatel eksamipinki
Kell 9.45 hakati õpilasi saali laskma. Oli see nüüd puhas juhus või riukaliku tagamõttega vimka, kuid selle taustaks kõlas raadiost AC/DC surematu hitt «Highway to Hell» (tõlkes «Kiirtee põrgusse»), mis loodetavasti küll kellegi eksamimeeleolu ei rikkunud. Pärast seda soovis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi raadio vahendusel õpilastele edu eelseisvaks eksamiperioodiks.
Eilsele eesti keele eksamile registreerus 7234 eksaminandi. Eksamiperiood jätkub juba homme, kui eesti keele eksamit teevad need, kellele see emakeel ei ole. 3. mail on inglise keele ja 19. mail matemaatika eksam. Võõrkeele riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillis ja mais.
Riigieksamitele registreerus tänavu kokku 10 471 eksaminandi.
EKSAM
Kokku tegi Valgamaal eksamit 136 inimest. Eksamile ei ilmunud neli registreerunut.
Eksami kirjutajal oli võimalik valida, kas lugeda ja kirjutada samal teemal, või lugeda ühel ja kirjutada teisel. Kõige rohkem valiti lugemiseks ja kirjutamiseks Kristjan Porti artikkel «Sportlased, idaeurooplased, Nietzsche ja rehepapid», järgnesid Rein Raua novell «Kivi», Voldemar Kolga artikkel «Haridus teeb vabaks». Vähem valiti aga populaarteaduslikku teksti, milleks oli Tiit Kändleri artikkel «Maa läheb uuele olekunihkele»
Täpsem statistika selle kohta, mida Valga maakonna eksamitegijad valisid, on Valgamaalase digilehes.
10:05 26. aprill 2016
Autor: Liisi Ploom/Valgamaalane