Kool meedias

Riiklikud preemiad andis üle president Kersti Kaljulaid eile kell 13 alanud noorte leiutajate peol Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory.

Valgamaalt said teise preemia ja 400 eurot Tõrva Gümnaasiumi 6. klassi õpilane Kirke Liis Kokamägi ja 7. klassis õppiv Kristi Aas ning 300eurose preemia saab mõlema lapse juhendamise eest kooli tööõpetuse õpetaja Jaan Tasa. Kokamägi sai ühtlasi ka Kuningliku Taani saatkonna auhinna.

Uuenduslik rattalukk ja autos suitsetamist takistav andur

Kokamägi töö kannab nime «Sõrmejäljelugejaga jalgratas». Tema idee on luua jalgratta leistangil olev sõrmejäljelugeja, mis teeb ratta lukust lahti vaid selle omanikule. Selline seade vähendaks rattavarguseid ja politseil oleks vähem tööd. Sõrmejäljelugeja töötaks mälukaardi abil. Kui lugeja seadistatakse rattale, siis ratta omanik seadistab selle ratta kasutajate sõrmejäljed mälukaardile.

«Seepärast peab kaardi paigaldamisel olema ettevaatlik, kuna seda saab seadistada ainult ühe korra. Kui aga sõrmejäljed ei klapi nendega, mis on registreeritud, hakkab tööle kõva sireen ja ratas saadab omaniku telefonile teate, et tema ratast on tahetud varastada. Peale selle saadabratas ka politseile teate ja röövija sõrmejäljed,» seisab töö kirjelduses.

Kristi Aasa võistlustöö «Suitsuvaba auto» mainib probleemina, et autos suitsetatakse ning mürgised ained levivad ja ladestuvad ning kahjustavad eriti autos viibivaid lapsi. Lisaks viib sõidu ajal sigareti süütamine juhi tähelepanu kõrvale, mis võib kaasa tuua liiklusohtliku olukorra või õnnetuse, pealegi visatakse sõidu ajal aknast välja suitsukonisid.

Probleemi lahendus oleks kõigi autode lakke paigaldatud suitsuandur, mis käivitab autos suitsetamise peale piisavalt valju alarmi ja tõmbab ka ümberolevate inimeste tähelepanu. Süsteem töötab ainult auto süüte pealt –  mitte patareidega, mida saab välja võtta – ja käivitub, kui süüde on sees.

Tööle hakanud alarmi saab vaigistada ainult siis, kui süüde välja keerata. Uuesti saab auto käivitada alles 15 minuti möödumisel pärast alarmi, et hais oleks autost täielikult väljas. Suitsuandurit ei saa teibi ega muu vahendiga kinni katta, kuna andur tunneb selle ära ja süüte sisselülitamisel hakkab alarm tööle.

See süsteem tagab ka, et mittesuitsetavad inimesed saavad osta suitsuvaba auto ning kui suitsetav inimene ei saa sõidu ajal suitsetada, võib see aidata tal suitsetamisest loobuda.

Ideed üleni laste omad

Laste juhendaja Jaan Tasa ütles, et leiutiste ideed koos detailidega olid tüdrukutel olemas, õpetaja aitas rohkem töö vormistamisega. "Põhiline asi on nende motiveerimine, et nad selle asjaga üldse tegeleks. Töö vormistamine võistlusvalmiks, selle üleslaadimine, sellised asjad.«

Tasa pidas leiutisi reaalses elus rakendatavateks. »Siin on küsimus lihtsalt teostajas, kes tarkvara kirjutab või kes näeb selle asja mõttekust, eks see asi taandub ju äri peale. Tegija ütleb, kas see tasub ära või ei tasu. Kui vaadata tehnika arengut viimase 20 aasta jooksul, siis võimatut ei ole ju mitte midagi.«

Žürii liige, Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk ütles, et suitsuvaba auto idee juhib tähelepanu probleemile, mida täiskasvanud sageli probleemiks ei pea.

»Suitsuvaba auto näitab selgelt, et lastel on probleem enamaga kui purjus juhid. Väga paljud lapsed on välja mõelnud selliseid asju, mis ennetaks purjus peaga autorooli minekut, aga seda, et nende vanemad autos suitsetavad, väga sageli ei nähta probleemina. See on väga hea, et lapsed sellele tähelepanu juhivad, mis neile muret teeb,« tunnustas Tuisk noori leiutajaid.

»Sama on jalgrataste varastamisega. Kui lapsed jalgratastega palju sõidavad, on neil selgelt see probleem, et tavalised lukud ei pruugi aidata ja siis tuleb välja mõelda mingeid muid lahendusi. Eks meil on olnud teisigi vargavastaseid asju, aga niisugust lahendust varem ei ole olnud," lisas Tuisk.

Konkursi koordinaatori Margit Lehise sõnul sai Kirke Liis Kokamägi Taani preemia sellepärast, et Taani on jalgrattamaa ja seal on ka jalgrattavarguseid. "See oli üks lahendus, kuidas jalgrattavargusi vähendada.«

Osalejaid rekordiline arv

Konkursile "Eesti otsib leiutajat!" esitas töö rekordilised 996 noort leiutajat 109 koolist Eestis ja kahest eesti koolist välismaal, üheksast lasteaiast ning kolmest huvikoolist. Ideid ja leiutisi tuli kõigist Eesti maakondadest.

Konkursile saadetud ideid ning lahedusi hinnati kolmes vanuserühmas: 1.–4. klassi lastelt oodati fantaasiarikkaid ideid, 5.–9. klassi lapsed pidid lisaks ideele välja tooma ka võimaliku tehnilise lahenduse, 10.–12. klassi õpilaste välja pakutud lahendused pidid olema ka reaalselt teostatavad.

Noored, kes osalesid videokonkursil »Eesti otsib leiutajat!«, saatsid oma leiutisele lisaks endast ka kuni üheminutilise videoklipi. Nende alusel valiti välja 20 noort, kellest Eesti Rahvusringhäälingus valmivad Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks minidokumentaalid.

Konkursi preemiafond on 25 950 eurot. Lisaks rahaliste preemiate saajatele kuulutatakse välja Eesti esindaja USAs aset leidval maailma suurimal noorte teadusmessil Intel ISEF (International Science and Engineering Fair).

Lisaks riiklikele preemiatele annavad leiutajatele eripreemiaid koostööpartnerid: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Kuninglik Taani saatkond, Eesti patendiamet, Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon WIPO, TTÜ Mektory tehnoloogiakool, Energia avastuskeskus ja teaduskeskus Ahhaa ning ajakiri Minu Maailm. Eesti Ameerika suursaatkond toetab Eesti teadusagentuuri Eesti ja Ameerika noorte leiutajate koostöö arendamisel.

Terje Tuisu sõnul väljenduvad laste leiutistes ühiskonna probleemid. Endiselt on laste ja vahel ka nende vanemate suurim probleem unustamine ja asjade kaotamine, samuti valmistab lastele muret liiklusohutus – nii purjus liiklejad, teele tulevad loomad kui ka keerulised möödasõidud. Sel aastal saadeti konkursile väikseid koduseid abivahendeid, mis lapsed koos vanematega on valmis meisterdanud.

»Saadetud ideedes väljenduvad ka laste hingelised mured – näiteks see, et vanemad unustavad lasteaeda jäänud lastele lehvitada või õpetaja ei pane klassis tähele, kui laps kätt tõstab. Endiselt tuleb välja, et koolikotid on rasked. Välja on mõeldud lendavaid, hõljuvaid ja ratastega koolikotte, mis ka ise teavad, mida kooli kaasa võtta,« rääkisTuisk.

Ettevõtluskeskuses Mektory, kus auhinnad üle antakse, on võimalik tutvuda nii parimate ideede kui ka nende autoritega.

Võidutööd valis välja 13liikmeline žürii, kuhu kuulusid teiste hulgas patendiameti, disainerite liidu, leiutajate liidu, inseneride liidu, teadusagentuuri, haridus- ja teadusministeeriumi ning koolide esindajad.