Foto: Lea Margus/Valgamaalane
Taido Purason on Tõrva gümnaasiumi 10. klassis õppiv tõsisevõitu noormees, kelle täiskasvanulik olek enam ammu õpetajaid ei üllata.

Foto: Lea Margus/Valgamaalane
Taido Purason on Tõrva gümnaasiumi 10. klassis õppiv tõsisevõitu noormees, kelle täiskasvanulik olek enam ammu õpetajaid ei üllata.

Tõrva noormehel Taido Purasonil on ette näidata suurepäraseid tulemusi mitmelt olümpiaadilt ja õpetajad teda kiites sõnadega kokku ei hoia. Poiss ise jääb tagasihoidlikuks ja arvab, et silmaring peabki lai olema.

Maakondlikelt aineolümpiaadidelt on Taido sel õppeaastal noppinud viis võitu: ajaloos, keemias, füüsikas, geograafias ja bioloogias. Kõige südamelähedasem on aga Tõrva gümnaasiumi 10. klassi noormehele keemia – selles ka kõige paremad tulemused.

Üleriigilisel koolinoorte olümpiaadil 10. klassi arvestuses saadud teine koht viis Purasoni aga juba Balti keemiaolümpiaadile. Tegelikult kutsuti teda vabariiklikele olümpiaadidele kõigis viies esikohale tuldud aines, kuid valida tuli, ning valituks osutusid keemia ja ajalugu.

Head tulemused viisid Balti keemiaolümpiaadile

Küsimusele, kas poole punktiga teisele kohale jäämine on kaotus või võit, vastas Purason, et pigem võit, sest ta ise ei oodanud sugugi nii head tulemust. «Üleriigilisel olümpiaadil erineb tase maakondlikust ikka kõvasti, see on hoopis kõrgem ja koolikeemiale tuleb kõvasti juurde õppida, kuna teemad on raskemad. Olin selleks ka ette valmistunud – olen eelmiste aastate ülesandeid vaadanud ja endale selgeks teinud etteantud teemad.»

Balti keemiaolümpiaadile pääs ei käinud niisama lihtsalt. «Igast klassist kutsuti mõned paremad viiepäevasesse laagrisse, kus olid iga päev loengud, tehti teste ja paar praktikumi oli ka. Oli veel üks praktiline töö ja laagri lõpus toimus teooriavõistlus.» Nende tulemuste põhjal sai Eestist edasi kaheksa laagrilist, nende hulgas Tõrva gümnaasiumi kümnendik kõige nooremana.

Keemia tundmist peabki noormees enda kõige tugevamaks küljeks, kuid kas keemiaga seostuvad ka tulevikuplaanid? Või on vara veel sellele mõelda? «Olen küll mõelnud, et tahan midagi keemiaga seotut edasi õppida, aga see ei ole veel päris kindel. Võib-olla on see hoopis geenitehnoloogia või mõni teine teaduslik ala. Ka ajalugu on mind alati huvitanud, loen päris palju ajalooraamatuid.»

Lugemisega on tal üldse päris hea suhe ja kui pärida lemmikkirjaniku või -kirjandusžanri kohta (peale ajaloo muidugi), tuleb vastuseks, et viimasel ajal on Dostojevski huvitavaks osutunud. «Üks asi on tegelaskujud, ta on loonud neile hästi huvitavad kirjeldused. Avastasin Dostojevski enda jaoks kohustusliku kirjanduse kaudu ja praegu loen juba kolmandat tema teost.» Tuleb välja, et kohustuslik kirjandus ei olegi nii paha.

«Orwelli «1984» olen lugenud, Goldingi «Kärbeste jumalat», nimetas noormees muljet avaldanud raamatuid ja lisas, et eelistab lugeda ikkagi paberraamatut – digikujul lugemine ei istu eriti.

Kooliaasta jooksul, eriti kevadtalvel on periood, kus pea igal nädalavahetusel on olümpiaad. Kas ei tundu vahel, et seda on liiga palju?

Õppimine nõuab lõivu vabast ajast

«Eks ta väsitab ära ikka, olümpiaade on päris tihti ja neid on palju ka. Vaba päeva võtan küll enne olümpiaadi, kuid ka see kulub õppimisele,» tunnistas noormees. Selle peale kinnitas isa kõrvalt, et isegi suusapuhkuse plaane ei saanud sel aastal teha ja tihe olümpiaadide graafik muudab sageli ka pere plaane. Aga ega vanemad ei kurda. Aive ja Kaido Purason on poja üle silmanähtavalt uhked.

Tundub, et mitme aine olümpiaadidele keskendumine üksteist ja koolitööd ei sega ning küsimus, millal perepoeg viimati mitterahuldava hindega koju tuli, osutus ilmselgelt ülearuseks, otsustades vanemate näoilme järgi. «Mitterahuldavat ei mäletagi, kolme on küll olnud,» ütles ema kõrvalt.

Küsimustele, kuivõrd on vaba aega ja mida tubli õppur sellega teeb, ja kas kodus üldse õpib, vastas Purason, et  kui olümpiaadid on tulemas, õpib ta kodus ikka kõvasti. «Aga jääb vaba aega ka, et puhata, mõnd raamatut lugeda või klaverit mängida.»

Muusikaõpingud rohkem enese jaoks

Klaverit? Selgub, et andeka noormehe huvide ritta võib lisada ka klaveriõpingud. «Muusikahuvi algas tegelikult klaverist. Olen ka muusikakooli lõpetanud Tõrvas ja praegu käin vabaõppes klaverimängu täiendamas Valga muusikakoolis, konkreetsemalt õpin džässi.» Kas muusikaõppele mingi väljund ka on? Vastus laseb aimata, et muusikalise loominguga on kätt proovitud. «Praegu ma sellega ei tegele, ei ole saanud sellele keskenduda.»

Muusikamaitse on noorel mõneti ebatraditsiooniline. «Kuulan päris erinevat muusikat, džässi muidugi, aga ka elektroonilise muusika stiile, hiphoppi, rokki.» Muus osa on ta päris harilik noor, heas suhtes elektroonikavidinatega ja enamiku ajast veedab arvuti taga. «Sealt saab päris palju õppematerjale, eks ma löön niisama ka seal aega surnuks. Ma ei tea, ei olegi midagi, mul on suht igav elu.»

«Vanasti oli ta hea mäesuusataja,» lisas isa, «võrreldes minuga. Aga nüüd ei ole saanud enam suusatamas käia. Sel aastal jäi esimest korda vahele, aga mägedes on käidud juba kuueaastasest alates, see on pere ühine hobi.» Ja ka muidu reisidel, kus perepoeg kaasas ja võimalusel alati muuseumides käiakse. Taido kuulas vanemate arutelu veidi iseteadliku muigega ...

Olümpiaadide juurde tagasi tulles ilmnes, et iseseisva õpilasena võttis Purason teaduskoolist juurde ühe keemiakursuse, mille läbimine käib interneti teel ja mis oli mõeldud ettevalmistusena keemiaolümpiaadiks.

«Väga tähtis on, kui õpetajad – eriti enne olümpiaade – tegelevad õpilastega, sest muidu neid tulemusi ei tule ka. Ja Tõrva gümnaasiumis on head ja toetavad õpetajad,» kinnitas ema ja lisas, et tegelikult tulnud olümpiaadide võidud neile üllatusena. Eriti üllatas neid vabariiklikul keemiaolümpiaadil saavutatud 2. koht, sest konkurents on tihe ja noored on andekad. «Nüüd peab vaatama, et ootused liiga kõrged ei ole.»

«Väga töökas ja täpne õpilane ning suurte teadmistega mitte ainult täppisteadustes, vaid ka humanitaarpoolel – näiteks ajaloos,» kiitis õpetaja Eve Tilk, klassijuhataja alates Taido esimesest klassist. «Väga mitmekülgsete huvidega noormees, kes pühendab palju aega õppimisele ja õpib iseseisvalt. Toongi näitena, et ajaloo-olümpiaadidel, mis on üle aasta, on ta olnud nii 6., 8. kui 10. klassi teadmistelt teistest peaajagu üle.»

Mitte ainult töökas, vaid ka andekas

Keemiaõpetaja Anne Õunapuu teab Taidot juba 8. klassist. «Esimesest hetkest on ta tundunud hästi täiskasvanulik. Töökas, seda muidugi, kuid eriti tahan rõhutada andekust. Taido on iseseisev õppija olnud, mina olen talle keemias ainult teeotsad kätte andnud – edasi läheb juba ise. Saan isegi öelda, et ta on mul esimene laps, kes täiesti ise õpib. Lisaks on ta väga mitmekülgne, tasakaalukas ning võtab õppimist kuidagi väga teadlikult.»

Tal on hea meel, et Taido pani vabariigi tasemel ennast märkama. «Ta on selle kiituse kõik ära teeninud. Ka Taido vanemad on toreded, toetavad ja elavad väga kaasa – just toetav kodu on ka tähtis.»

Õpetajal oli ka väike mure. «Kas ta seda ütles, et praktilises voorus keemiaolümpiaadil läks tal väga hästi? Kui ta läks vabariiklikule, oli seal teooriavoor ja praktiline voor. Taido võitis praktilise vooru, olles seal parim, ja jäi kokkuvõttes teiseks. Ei rääkinud? Nii tema moodi.»