1.oktoobril oli sünniaastapäev ARMIN TUULSEL

1.oktoobril oli sünniaastapäev ARMIN TUULSEL (a-ni 1936 Neumann; 01.10.1907–09.12.1977) – esimesel eestlasest Tartu Ülikooli kunstiajaloo professoril, kunstiteadlasel ja kindlustusarhitektuuri uurijal.

Ta sündis Võrumaal Tsooru mõisa metsaülema pojana. Õppis Tõrva Ühisgümnaasiumis (1921–1924) ja Valga Poeglaste Gümnaasiumis (1924–1927), ühtlasi Valga muusikakoolis viiulimängu. 1927 jätkas õpinguid Tartu Kõrgemas Muusikakoolis viiulierialal. Samal aastal võeti mitmekülgselt andekas noormees vastu ka Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kuid majanduslikest põhjustest tingituna sai ta õpinguid alustada alles 1929. aastal. Peaerialaks valis kunstiajaloo. 1935 omistati talle magistrikraad. Järgnevail aastail täiendas end Rootsis, Hollandis, Belgias, Prantsusmaal, Itaalias. 1942 kaitses Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja “Die Burgen in Estland und Lettland” (“Eesti ja Läti kindlused”).

Juba noore üliõpilasena osales ta aktiivselt Eesti Üliõpilaste Seltsi töös, kus hinnati tema noobleid iseloomujooni ja musikaalsust. Teda meenutades rõhutatakse, et vähesed on nii tõsiselt ühte EÜS-i põhimõtetest – Carpe diem! – rakendanud.

Alates 1940. aasta kevadsemestrist töötas Armin Tuulse Tartu Ülikoolis kunstiajaloo õppejõuna, 1942–1944 kunstiajaloo professorina. 1944 emigreerus Rootsi, kus oli esialgu tegev erinevate väljaannete juures. Oli 1952. aastast Stockholmi Ülikoolis dotsent, 1962–1974 Põhjamaade ja võrdleva kunstiajaloo professor. 1966 sai temast Rootsi Kuningliku Kirjanduse, Ajaloo ja Muinasesemete Akadeemia liige.

Pärast Eestist lahkumist ei kaotanud Tuulse sidet kodumaaga. Paguluses tegutses ta algul Balti Uurimisinstituudis kirjavahetajaliikmena, hiljem liikmena. Panustas Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis, Eesti Komitee, Eesti Rahvusfondi ja Eesti Rahvusnõukogu tegemistesse.

Tuulse keskendus oma töödes keskaja kunstile, eriliselt paelus teda kindlusarhitektuur. Tema avaldatud tööd Tallinna, Viljandi ja Riia ordulinnustest, Saaremaa kaitsekirikutest ja Pirita kloostrist olid põhjapanevad ning üldist kunstiajaloolist uurimissuunda määravad. Eesti Teaduslik Selts Rootsis aastaraamatus (nr 8, jaan 1980) kirjutatakse: “Tal jätkus huvi ka uuema aja kunstiküsimuste vastu, ümbritsevaid probleeme unustamata. Ta vaateväli oli avar ja silm nägemisergas. Ilmus näitusearvustusi, kunstiraamatute retsensioone, kirjutisi kunsti päevaprobleemidest.” Esimese eestlasest kunstiajaloo professori kirjutised on kokku koondatud kogumikku “Linnad ja lossid” (2013). Armin Tuulse püüdluseks oli eesti kultuuripärandi säilitamine.

10:55 05. oktoober 2020
Autor: Maarja-Liis Roone
Allikas: TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum

Aadress

Kontakt

     Puiestee 1, 68606      tel 7679455
     Tõrva linn      e-post kool@torva.edu.ee
Greaton CMS