Uurimistöö on kõige kasulikum praktilise väljundiga õppetöö vorm.
Uurimistöö on:
1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti;
2) protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil.
Uuring - lühiajaline või ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne.
Uurimus - trükis ilmunud või kirjalik uurimistöö.
Kodu-uurimistöö - on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi või mõne muu piirkonna (nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine.
Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõte või ülevaade mingist tööst (töödest).
Uurimistöö ei tohi olla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus). Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet veel uurimata (või väheuuritud) materjalide analüüsil ja argumentatiivse teksti koostamise oskust.
Uurimusi võib koostada kolmel tasemel:
1) kirjeldav uurimus;
2) kahe või enama nähtuse (sündmuse) vaheliste seoste uurimine;
3) probleemi põhjuste analüüsimine.
Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha.
Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks või sõnastamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada.
Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile.
1) esialgse teema valik;
2) allikmaterjalide valik ja läbitöötamine;
3) kava (plaani) koostamine;
4) andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine;
5) andmetöötlus;
6) töö teksti kirjutamine;
7) töö vormistamine ja korrektuur;
8) töö esitlus ja kaitsmine.
I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehel ei panda punkte.
Pealkirja suurus 20-22.
II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri.
Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.
Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 või Heading 2).
Pealkirjades sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, siis alustatakse trükkimist järgmiselt lehelt.
Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga.
Sisukorra näidis: Lisa 2
III Sissejuhatuses sisaldub:
· teema valiku põhjendus
· töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine
· ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest
· ülevaade peamistest allikatest
· ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest
Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses.
IV Põhiosa peatükkidena sisaldab:
· probleemi seletava kirjelduse;
· probleemi analüüsi;
· tulemuste esitamise.
Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad.
Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse).
Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega rasvaselt (Heading1, suurusega 16). Alapeatükkide pealkirjad suure algustähega väikeste tähtedega rasvases kaldkirjas (Heading 2, suurusega 14). Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt).
V Kokkuvõte on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud): lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata.
VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida.
Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada:
1) kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, veebilehtede täielikud aadressid);
2) suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid);
3) kasutatud kirjandus.
VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi või foto koopiad).
Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata.
Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk teisisõnu - igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida.
Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud.
Kasutatakse tekstisisest viitamist, kus ümarsulgudesse kirjutatakse autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja lehekülgede numbrid. Näiteks (Vahtre 1994, 151-153). Teise viisi korral kirjutatakse sulgudesse kirjanduse loetelust allika järjekorranumber ja lehekülgede numbrid. Näiteks (3, 29 – 30).
Arvutikasutajal on lihtsaim viis viidete paigutamiseks Ms Wordis menüüs "Insert" leiduva käskluse "Footnote" abil.
Joonealuseid viiteid võib nummerdada kas ühe lehekülje piires, alljaotuse ulatuses või läbi kogu töö. Allikakirje tuleb joonealuses viites anda tervikuna.
Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: autor (või koostaja)- perekonnanimi initsiaal; pealkiri (vastavalt tiitellehele); köide, osa, number; ilmumiskoht; kirjastus; ilmumisaasta; lehekülgede arv.
Näited:
a) Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus.1994.
230 lk.
b) Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas .Vikerkaar. 1991. Nr 6 lk. 56-66.
c) Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale. Postimees 2000 11. august.
Suuliste allikate loetelu:
Näiteks: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht … ) mälestused (kirja pandud …a. töö autori poolt).
Viites piisab: J.Paju mälestused.
Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid:
Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number.
Näiteks: ERA. F. 957. N.17. S. 3.
Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number.
Näiteks: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11.
Interneti materjalide loetelu:
Autori nimi, initsiaalid. Artikli pealkiri. URL-aadress (http://www.aaa.bbbb.ee kuupäev kellaaeg)
Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäeva ja kellaajaga).
Näiteks:
Burka, L. P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993. http://www.utopia.com/ talent/ lpb/muddex/essay (2 Aug. 1996 18:31).
Vestluslistide ja e-maili allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka nn. hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise v. listi külastamise kuupäev.
Näieks: Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acw-l@unicorn. acs.ttu.edu (31 Mar. 1995).
Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata.
Ka joonised (diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata.
Näited:
Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a.
(allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur)
1. Uurimistööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 (210* 297mm) kas köidetult või kiirköitjas.
2. Uurimistöö tekst on kirjutatud eesti keele grammatika reeglite kohaselt.
3. Trükitakse intervalliga 1,5 vaid lehe ühele poolele, eelistatav tähesuurus 12 kirjastiilil Arial ja 14 kirjastiilil Times New Roman.
4. Leheküljele äärised on: ülal 2,5 cm; all 2,5 cm; vasakul 4cm ja paremal 2 cm laiune vaba äär. Arvutil saab seda määrata (File menüüst – Page Setup avanevast aknast lehel Margins).
4. Pealkirjades sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse kaks tühja rida.
5. Töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe ülaosa jäetakse 5 cm ulatuses tühjaks.
6. Taandrea kasutamine arvutitrükis ei ole kohustuslik, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida.
7. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest.
8. Kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, numbrid kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatuse teisest leheküljest.
9. Töö ees ja taga peab olema puhas köiteleht.
10. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited.
11. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi.
Arvutil vormistamisel tuleb arvestada tekstitöötluse põhinõudeid:
· Iga kahe sõna vahele sisestatakse üks tühik.
· Kirjavahemärkide ette ei sisestata tühikut, järele küll.
· Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei sisestata, ainult väljapoole.
· Sidekriipsu ümber tühikuid ei ole.
· Mõttekriipsu puhul on tühikud mõttekriipsu ees ja taga.
· Klahvile <Enter> vajutatakse ainult lõigu lõpus.
· Tekstilõigud joondatakse kahepoolselt.
Referaat on ettevalmistus uurimistöö kirjutamiseks, seetõttu on põhikoolis koostatavad referaadid küllaltki lühikesed ning gümnaasiumi osas loomulikult pikemad.
Referaatide pikkused ainete kaupa on määratletud järgmiselt:
Keemia
7.-8.kl. – vähemalt 2 lk.
9.-10.kl. - vähemalt 3 lk.
11.kl. - vähemalt 4 lk.
Geograafia
6.-8.kl. - vähemalt 2 lk.
Teistel alates 3 lk.
Bioloogia
5.-6.kl. - vähemalt 1-2 lk.
7.kl. - vähemalt 2-3 lk.
8.-9.kl. - vähemalt 3-4 lk.
11.-12.kl. - vähemalt 5 lk.
Ajalugu
7.-9.kl. - vähemalt 2 lk.
10.-12.kl. - vähemalt 5 lk.
LISA 1
Juhan Juurikas
10 a klass
Juhendaja
õpetaja Mai Maasikas
LISA 2
SISSEJUHATUS ......................................................................................……... 4
1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) .................…........….... 5
1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri .....................………….….....….. 5
1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ................................…………..…… 8
2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ..............................…….. 10
2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri .............................………….….…. 10
2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri ....................................….……...……. 14
2.2.1. Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri …….……….....…16
KOKKUVÕTE ........................................................................................….… 20
KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................…. … 22
LISAD
Lisa 1 pealkiri .............................................................………....….......…...…. 23
Lisa 2 pealkiri ...........................................................................……..…......…. 24