Maailma jaoks oled Sa ema, oma lapse jaoks oled Sa terve maailm ❤️

Soovime kõikidele emadele rõõmurohket emadepäeva!
 

Järvakandis toimunud Eesti murdmaajooksu meisrivõistlustel võitis
Bianka Uhtjärv neidude U20 vanuseklassi 3000m jooksus hõbemedali ajaga 10.36.

Viljo Grauding 
Spordiklubi Viraaž                                                                                                                 

Tõrva Gümnaasium osales 8. mail maastikuteatejooksu karikavõistlustel Valgas.
Tublid jooksjad pidid jooksma 10 x 60 m pendelteatejooksu ja 10 x 300 m maastikuteatejooksu. Kõik meie kooli osalejad näitasid suurt võidutahet, head kiirust ning maksimaalset pingutust lõpuni välja. Eriti osavad olid meie noorsportlased teatepulga üleandmisel.

2. klass
Koosseisu kuulusid: Emma Pisartšik, Triin Kivit, Elisabeth Golding, Melani Mai, Ariana Reinberg, Sass Sander Soro, Kenneth Raide, Gregor Leeduks, Rasmus Raamets, Fred Erik Vaiksoo
3. klass
Koosseisu kuulusid: Lisbeth Jablonski, Heidi Jõgisuu, Mirjam Meriloo, Emma Nora Känd, Michelle Treu, Rayan Kõrran, Kristofer Leitmaa, Robert Raal, Revo Viljak, Kenert Saavaste
4. klass
Koosseisu kuulusid: Dorel Daum, Heidi Umbleja, Rihanna Ruusmann, Berit Kalda, Emili Kasepuu, Remy Liigand, Jakob Ode, Eston Markko Peri, Kevin Kevend, Nigul Johan Lepikov
5. klass
Koosseisu kuulusid: Doris Daum, Keili Kirt, Lisete Lupp, Lisete Niglas, Kete Lisanna Väli, Reiko Ilisson, Asso Kolju, Sten Tiideberg, Hendry Petrov, Keijo Kalja

Täname kõiki jooksjaid ja oleme teie üle uhked.

Suured tänud õpetajatele Heleri, Lea ja Urmas õpilasi juhendamast ning liikumisrõõmu sädet hoidmast!

30. aprillil külastas meie kooli 10. klass Tartu Ülikooli Chemicumi ja Rahvusarhiivi Tartu uurimissaali.

Päev algas Chemicumis loenguga taastuvenergiast, kus meile räägiti erinevatest energiatootmise vormidest ja nende mõjudest keskkonnale, tagajärgedest, mis võivad kaasneda kliima soojenemisega ning võisime pidada ka huvitavat diskussiooni loengupidajaga erinevate suurriikide panusest kliimasoojenemise aeglustamisele.

Peale seda läksid loodus- ja sotsiaal-humanitaarsuund lahku ning sotsiaal-humanitaarsuund liikus edasi Rahvusarhiivi Tartu uurimissaali. Saime seal sooja vastuvõtu ning edasi tehti meile ekskursioon arhiivis. Arhiivis saime teada rahvusarhiivi ajaloost ja üldse arhiivi tähtsusest Eesti ajaloos, tutvusime erinevate esemetega, mis olid arhiveerimisel ja saime teada, kuidas neid säilitatakse ja miks kõik ajaloolised säilitusviisid ei kõlba, näiteks et kõiki Nõukogudeaegseid dokumente ei saa oma originaalkarpides hoida!

Tutvusime ka arhiivitöötajate päevaste tegevustega: nägime oma silmadega, kuidas E. Viiralti ,,Berberi tüdruk kaameliga” koopia pealt prooviti oksüdeerunud tinti eemaldada, ja milline keeruline ning närvesööv protsess see olla võib.

Edasi sai sotsiaal-humanitaarsuund osaleda arhiivi õpitoas ,,Vana allikas, uus skandaal”, kus saime ise arhiivis olevate materjalide abil leida infot vanade artiklite kohta, lõpuks diskuteerisime, kuidas siduda oma artikkel tänapäeva sündmustega.

Loodussuuna õpilased said aga osa rollimängust, kus meile anti otsustada, kas rajada meretuulepark või mitte, ning oluline oli põhjendada oma seisukohti. Vahvad alter-egod välja valitud, sai mäng alata. Mängus olevad ,,poliitikud” said planeerida oma kampaaniaid rahva soovide järgi ning lõpuks valisid ,,kodanikud” endale meelepärase poliitiku - tulemus oli humoorikas! Peale rollimängu läksime töötuppa ja panime kokku süsteemi, millega saame toota hüdrolüüsi abil elektrit. Toodetud elektriga panime lausa propelleri tööle. Kui süsteemid koos, leidis aset ka tuline võistlus selle peale, kelle süsteem töötas kõige kiiremini. Päeva lõpetuseks oli Chemicumis ringkäik, mille käigus nägime Chemicumi ehitatud vesiniku tootmise süsteemi, mis muudab päikesevalguse vesinikuks. Seal on ka auto vesinikuga tankimise võimalus (Eesti esimene, aga jätkuvalt ilma tanklaloata). Chemicumi keldris saime näha ka pliiakusid, kus liigne energia salvestatakse.

Kümnendikud nautisid väga õppereisi! Koju jõudnud, oli kõigil kotitäis uusi teadmisi ja rõõmus meel pealekauba.

Autor Sophie-Vanessa Õispuu 10a

Projekti „Mulgi keelt, pärandkultuuri ja ajalugu tuleb teada ning tunda igal koolilapsel Tõrvas“ raames toimusid 1.- 3. klassi õpilastele Lilli Loodusmaja õppeprogrammid. Räägiti Mulgimaast, selle lipust ja värvidest. Magnettahvlil pandi paika Mulgimaa kihelkonnad ja rahvariided.      

Programmis „Lina seemnest särgini“ tutvusid õpilased traditsiooniliste linatöödega. Õppisid tundma vanu ja kaasaegseid tööriistu ja töövõtteid, kuulsid ja kordasid mulgikeelset kõnet. Iga laps sai endale linataime, millest murdmise abil eraldus kiud. Kiust keerutati sõrmede abil niit ja mälestuseks meisterdati lina pildiga kaart. 

Programmis „Villast lõngani“ tutvusid õpilased traditsiooniliste villatöödega. Õppisid tundma vanu ja kaasaegseid tööriistu (lambarauad, käsikraasid, trummelkraas, kedervars, vokk, lauateljed) ja töövõtteid, kuulsid ja kordasid mulgikeelset kõnet. Katsuti erinevaid villasid (koera, küüliku, lamba), tehti nendest lõnga. Prooviti erinevaid tööriistu ja mälestuseks meisterdati villalammas. 

Projekti rahastas Eesti Rahvakultuuri Keskus Mulgimaa pärimuskultuuri toetusena, mille abil soovitakse kaasa aidata vaimse kultuuripärandi väärtustamisele ja säilimisele ning püsimisele elavas kasutuses. Oluline on noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga.  

Lapsi õpetas Lilli looduskeskuse perenaine Ly Laanemets.
Projekti kirjutas ja õppepäevad korraldas õpetaja Liia Ortus